Nicht für die Schule, sondern für das Leben.

"Nicht für die Schule, sondern für das Leben." (mitte kooli, vaid elu jaoks) - Mäletan, et selline lause seisab minu õpinguraamatus, mille saksa keele õpetaja kunagi sinna perioodihinde alla kirjutas. Kõik, mis ma siin koolis teen ja õpin on ainult minule endale, ma ei saa siin hindeid ja kontrolltöid ma tegema ei pea. Kui ma tahaksin, võiksin olla siin terve aeg nii, et mitte midagi ei tee ja ei õpi, lihtsalt olen. Aga see õppimise mõte on hoopis midagi muud, kui mõistad, et see ei ole mitte kooli ega hinnete jaoks, vaid ainult sinule endale.
Alguses ma küll kontrolltöid kaasa ei teinud, kuna arvatavasti ei oleks ma ülesande juhise tõlkimisest kaugemale jõudnud, kuid nüüd on mu saksa keel juba palju parem ning üritan enamvähem kõik kaasa teha.
Okei, mõnikord on hetki küll, kui tuleb natukene motivatsiooni puudus.. näiteks keemia tunnis- Eestis on minu jaoks keemia 11. klassiga lõpetatud ja ma olen enam kui kindel, et ma ei vaja seda enam kunagi, kuna see aine kohe üldse ei ole minu jaoks huvitav ka.. seega seal ma näiteks väga ei pinguta küll, et neid kõiki saksa keelseid nimetusi ja asju selgeks saada..

Kui veel koolist rääkida, siis naljakas minu jaoks on siin see, et õpetajad ei oska absoluutselt õiendada ega kurjad olla. Ma ei ole mitte kordagi näinud, et õpetaja oleks kasvõi natukene häält tõstnud.. mitte ühtegi korda. Paar korda on olnud ainult nii, et õpetaja pahandab klassiga, aaga ta räägib seda nagu täiesti tavalist juttu räägiks ja siis ma olen alles jutu lõpus aru saanud, et see oli õiendamine või midagi sellist. Aga eks mõnesmõttes on see parem, kuna siis on palju parem õhkkond õpetaja ja õpilaste vahel, aga samas jälle mõnikord on mulle küll harjumatu, et selline loba koguaeg on tunni ajal ja õpetja ei tee sellest välja.


Hmm mis veel. Üks päev käisin siis St.Gallenis Triinul, teisel vahetusõpilasel Eestist külas. St.Gallen iseenesest mulle väga ei meeldinud, aga ega ma selle paari tunniga väga palju midagi ei näinud ka, kuna ilm oli kole ja siis tundus kõik selline natuke.. igav seal. Käisin ka tal kodus külas, nägin tema vahetuspere ka ära.. Naljakas on ikka mõelda, kui erinevatesse kohtadesse vahetusõpilased sattuda võivad. Ta ikka elas täitsa maal ja siis mulle ikka jõudis veel rohkem kohale, kuidas mul siin pere ja asukoha ja kõigega tohutult vedanud on :)

St.Gallen

St.Gallen

Vahepeal siis olen ära proovinud esimest korda ühe Šveitsi toidu-  Rakleti. See oli sisi nii, et paned sellise juustu viilu ühe kühvli peale, mille paned ühte spetsaalsesse ahjukesse või misiganes asi see on, mis on siis ka söögilaua peal. Sinna juustu peale paned veel mingi lisandeid mis ise tahad, sibulat, maitseaineid vms. Siiis võtad kartuli ja ootad kuni see juust seal ära sulab ja siis paned selle juustu sinna kartuli peale :D ja siis sinna võid veel midagi peale panna, kurke, sibulaid jne. Selline jah, teistmoodi toit.. mida šveitslased söövad siin külma ilmaga.

Eile ehk esmaspäeval oli YFU poolt korraldatud meeting teiste vahetusõpilastega. Seal sõime ka Šveitsile väga omapärast toitu - Shoggi Fondue'd ehk šhokolaaaaadi fondüüd. Muide šveitslased ütlevad shokolaadi kohta Shoggi (hääldad Šhoki), mitte Schokolade. Sõime seda erinevate puuviljadega.

Ma ei teagi mis veel.. kolm kuud on möödunud siia tulekust ja võin ikka seda öelda, et armastan Šveitsi!

Bern

Shoggi

Norwaaay

Venezuela

Ecuador

BERN