Igatsus & uus klass

Paljud küsivad, kas koduigatsus on juba tulnud.. ma ütleks, et veel mitte. Praegu on möödas kõigest 19 päeva siin, mis on tegelikult nii väike aeg. Ma arvan, et praegu on ikka see reisil olemise tunne. Eks muidugi on olnud paar hetke, kus mõtlen et tahaks olla kodus.. kuid mitte väga palju, kuna siiski ikka veel on nii palju uut ja huvitavat, et ei jõua lihtsalt mõelda sellele. Loomulikult igatsen oma pere ja sõpru väga, kuid üleüldiselt Eestist ma niipalju puudust ei tunne..eriti mõeldes sellele, et seal vist väga õnnetud ilmad.. Siin on ikkagi siiani olnud kuum ja sügis veel pole ikka tulnud- kuid arvatavasti nüüd igahetk võib tulla, kuna kõik ütlevad et tavaliselt sellel ajal on neil juba ka sügis.

Kuid siiski peale lähedaste on kaks asja, millest ma tunnen tohutult puudust:

1) MERI.. Sellest tundsin juba puudust alates esimestest päevadest.. eriti kui nii kuum oli. Ma tean nüüd, et ei taha enam mitte kunagi merest kaugel elada. Kohutavalt harjumatu oli algul, väga isegi häiris, et kusagil merd ei ole. Ma poleks kunagi arvanud, et see võib nii kohutavalt häiriv olla. Siin puudub see värske mere õhk ja tuul täielikult.. kuid vaikselt hakkan nüüd juba harjuma ja kui ilmad jahedamaks lähevad, siis pole ehk enam nii hull.
2) SUURED AKNAD - nendest tunnen ka tõesti puudust.. Olen harjunud kodus suurte akendega ja et saan koguaeg välja vaadata .. Siin on mul toas üks pisike aken kust ma väga välja ei näegi ja terves kodus ka ainult väga pisikesed aknad.

Kõige muuga olen ikka väga rahul. Mulle meeldib siin, et inimesed on väga avatud. Nad pole küll nii avatud ja sõbralikud kui kuskil lõuna maades, kuid mitmeid kordi rohkem loomulikult, kui Eestis. Mu õde ütles, et tema arvates on šveitslased võrreldes teistega väga kinnised ja mitte sõbralikud, kuid minu jaoks küll mitte.

Eilsest läksin ma uude klassi, kuna ennem olin gümnaasiumi raskeimas astmes ja seega mõtlesin, et oleks parem natuke lihtsamas klassis käia. Siin on gümnaasiumis neli astet- Quarta, Tertia, Secunda ja Prima. Enne olin ma Secundas, mis on kõige keerulisem, kuna see on aasta enne Primat - seal tehakse ainult eksameid ja enam midagi ei õpita. Nüüd olen ma Tertias ja see on mitmeid kordi parem. Klassiga vedas mul tohutult.. enne oli natukenee igav klass, kuid nüüd olen väga rahul.
Minu klassis käivad õpilased vanuses 14-18.. üks on 14 ja mõned on 18, ülejäänud on kuskil seal vahel. Ma ei ole veel aru saanud kuidas nii suured vanusevahed saavad olla, kuid sellest olen aru saanud, et põhikoolis on neil kas 8 või 9 aastat. Tublimad teevad 8 aastaga ära ja ülejäänud siis 9 aastaga.
Klassijuhataja on mul mata õps, kes on tohutult lahe ja ta teeb ka tervele koolile tunniplaani- seega meie klassil on kõige parem tunniplaan üldse - teisipäeva ja reede pärastlõunad on vabad + veel mõned vabad tunnid kuskil ja üldiselt super tunniplaan. Tänu sellele, et mul prantsus keelt ei ole, on mul näiteks kolmapäeviti 4 tundi aega tundide vahel, kuid õnneks elan nii lähedal linnale, et olen 10 minutiga kodus.

 vaade alpidele Berni kesklinnast 

Kooli kohta veel nii palju, et mulle meeldib see, et tunnis võib kuulata muusikat.. kõik istuvad oma kõrvaklappidega ja lahendavad ülesandeid. Ma leian, et see on hea, kuna paljudel aitab see rohkem keskenduda ning need kes räägivad juttu klassis, ei sega neid kes tahavad õppida. Lisaks on minu jaoks midagi uut veel see, et koolis jagatakse kõigile ise kohustusliku kirjanduse raamatud, seega ei ole mingit muret, et ei ole saada kusagilt või midagi sellist. Kõigile antakse alati raamatud mida lugema peab. Midagi imelikku mu jaoks oli veel see, et näiteks saksa keele tunni ajal õpetaja jagas raamatud laiali, meil oli topelt tund ning siis kõik võisid nende tundide ajal oma kohustuslikku kirjandust lugeda, ning seda ei pidanud isegi tegema klassis, vaid võisid minna ükskõik kuhu. Üks asi veel, siin tehakse tohutult palju grupi töid nagu ma aru olen saanud siiani. Igas tunnis tuleb ülesandeid grupis lahendada ja siis pärast neid esitleda. Minu jaoks on muidugi see kõik hea, kuna siis saan rohkem rääkida ja keelt praktiseerida, kuid samas nende suhtes jällegi on see, et tegelikult nad ei tee midagi nende grupi tööde ajal.

Üllatus mulle on olnud siin ka see, et mõndadel inimestel pole õrna aimugi, kus kohas Eesti asub. Ma saan aru jah, et Eesti on väike riik ja nii.. samamoodi on ju ka Šveits. Ma ei kujuta ette, et keegi Eestist ei teaks, kus Šveits enamvähem asub..

Minu inglise keele õpetaja oli näiteks veendunud, et Eesti on põhimõtteliselt sama, mis Venemaa. Ma seletasin talle, et ei ole, need on täiesti erinevad riigid.. siis ta jäi ikkagi kahjuks enda arvamusele kindlaks ja ütles siiski, et tegelikult on need pm üks ja sama..